Külm pilk
Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis
Mõiste hüperrealism tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujutatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistest, imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsetest reaalsema efekti.
Kui otsida midagi, mis ühendab kõiki hüperrealiste läbi aegade, siis on see teatav maailma tajumise ja kunsti käsitlemise viis, mis tunnistab meie kogemuste ja eneseväljenduse vahendatust ning toob selle esile. Kunstnikud kasutasid fotot selleks, et saavutada võimalikult loomulikku kujutist, vaid rõhutavad konflikti pildi ja tegelikkuse vahel ning kasutavad ühteaegu ära fotoliku kujutusviisi külgetõmbejõudu.
Ando Keskküla
Kreeka motiiv. 1976. Õli
Mis maalil mulle esimesena silma jäi oli see sügavsinine taust. See loob rahustava tunda ja meenutab Kreeka helesinist taevast ja Vahemere sügavsinist ja sätendavat vett. Maal on külgedelt hägustatud, luues justkui vaimusilmas oleva kujutise. Varjudega on muudetud naise särgil olevad voldid sügavaks ja justkui kolmemõõtmeliseks.
Miljard Kilk
Pärnu linna motiiv. 1983. Õli.
Tee ääres olevad Žigulid, madalad telliskivist majad, tänaval jalutav naine. Maal loob minus rahustava tunde. Kui kujutan ette, et see on tehtud hommikul siis tunnen seda rahu. Päikese sära taamal olevatel majadel ja varjus olev jahedus kõnniteel. Maal on väga selge ja detailne. Vasakul oleval majal on kujutatud igat tellist eraldi. Kõik on rahulik ja idüll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar