esmaspäev, 16. mai 2016

Kumu hitid

Kumu hitid
 
Galerii on koostatud ainult Eesti kunstimuuseumile kuulevate teoste põhjal. Näitusel keskendutakse muuseumi ühele põhirollile - kunsti kogumisele ja säilitamisele - ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
 
Tanja Muravskaja
Nemad, kes laulsid koos. 2008. Foto.
 
Teos koosneb mitmest portreefotost, mis kujutavad meie poliitikuid, kes laulvarevolutsiooni ajal tegutsesid koos, et Eesti saaks vabaks. Neid pilte vaadates hakkasin mõtlema, kuhu on nad nüüd jõudnud. Egas midagi muud pähe ei tulnud kui see, et osad neist on omavahel tülli läinud. Arvan, et teosega on tahetud meelde tuletada, et olenemata nende praegustest erinevustest, on nad endiselt need inimesed, kes Eesti vabaks laulsid
 
 
Kristiina Hansen & Johannes Säre
Sein ilma kunstiteoseta. Installatsioon. 2012
 
Nagu kõikide kaasaegsete kunsti teostega, ei saanud ma sellest teosest alguses midagi aru. Isegi kui ma lõppuks mõistsin, et sellel on kujutatud seda sama seina, lampi ja juhet, millel ta praegu seisab, ei mõista ma siiani selle mõtet. Rõõmu tunne oli küll suur kui ma märkasin, mida see kujutab, aga midagi rohkemat selle teosega ei tekkinud.
 
 

Külm pilk

Külm pilk
Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis
 
Mõiste hüperrealism tähistab ühest küljest 1960. aastate lõpul tekkinud ning mitmel pool maailmas levinud kunstivoolu, mille huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujutatud maailmataju. Teisalt on hüperrealism eri kunstiliikides alates 1960. aastatest kasutatav tehnika, mis lähtub fotokujutistest, imiteerib ja intensiivistab neid, saavutades n-ö reaalsetest reaalsema efekti.
Kui otsida midagi, mis ühendab kõiki hüperrealiste läbi aegade, siis on see teatav maailma tajumise ja kunsti käsitlemise viis, mis tunnistab meie kogemuste ja eneseväljenduse vahendatust ning toob selle esile. Kunstnikud kasutasid fotot selleks, et saavutada võimalikult loomulikku kujutist, vaid rõhutavad konflikti pildi ja tegelikkuse vahel ning kasutavad ühteaegu ära fotoliku kujutusviisi külgetõmbejõudu.
 
Ando Keskküla
Kreeka motiiv. 1976. Õli
 
Mis maalil mulle esimesena silma jäi oli see sügavsinine taust. See loob rahustava tunda ja meenutab Kreeka helesinist taevast ja Vahemere sügavsinist ja sätendavat vett. Maal on külgedelt hägustatud, luues justkui vaimusilmas oleva kujutise. Varjudega on muudetud naise särgil olevad voldid sügavaks ja justkui kolmemõõtmeliseks.
 
 
Miljard Kilk
Pärnu linna motiiv. 1983. Õli.
 
Tee ääres olevad Žigulid, madalad telliskivist majad, tänaval jalutav naine. Maal loob minus rahustava tunde. Kui kujutan ette, et see on tehtud hommikul siis tunnen seda rahu. Päikese sära taamal olevatel majadel ja varjus olev jahedus kõnniteel. Maal on väga selge ja detailne. Vasakul oleval majal on kujutatud igat tellist eraldi. Kõik on rahulik ja idüll.
 

Konfliktid ja kohandumised

Nõukogude aja Eesti kunst
 
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range stalinistliku sotsrealismi kaanon, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid, kuid ametlikud ettekirjutused nõukogude kultuurielule püsisid kuni 1980. aastateni.
 Vaatamata sellele üsna selgepiirilisele raamistikule leiab nõukogude aja Eesti kunstist väga mitmesuguseid, sageli üksteisest põhimõtteliselt erinevaid suundumusi ja nähtusi. Ei ole olemas üht 20. sajandi teise poole Eesti kunsti arengulugu.
 
Elmar Kits, Evald Okas
Eesti punakaartlased Lenini ja Stalini juures
1952. Õli.
 
Pildi on näha Lenini ja noort Stalini kuskil riigihoones kohtumas Eesti punakaartlastega. Laual Lenini ees on kaardid, mis paistavad, et on Eesti kaardid. Kaart millele Lenin osutab on kindlasti näha Hiiumaad ja Saaremaad. Pildil on kõik rahulik ja selge. Inimised on detailirohked. Idealiseeritud on kindlasti Nõukogude võimu, kujutades maalil nii Lenini kui Stalini ning toa nurka on maalitud punalipp. Varjud on kerged ja ilmestavad pilti.
 
Johannes Greenberg
Töölt. 1941. Õli
 
Maal on väga hall, iseloomustades seda halli ühiskonda, milles elati siis ja elatakse ka põhimõtteliselt praegugi. Inimeste näod ei ole detailsed, näidates et nad ei ole siin olulised. Näidatud on seda üksluist ühiskonda, kus kõik masinalikult ärkavad hommikul, et tööle minna ja siis õhtul hordide kaupa koju liiguvad. Taevas on samuti hall, täitunud suitsuga, mis tehastest päeva jooksul tulnud. Teos täidab mind mingil määral kurbusega.
 
 

Eesti kunsti klassika

Varamu
Eesti kunsti klassika
 
 
Püsiekspositsiooni ruume Kumu kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonna kunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid. Mentaliteedimuutusi ja kunstistiilide vaheldumist jälgiv väljapanek koosneb nii eestlaste kollektiivses mälus juurdunud ikoonidest kui ka tänini fondides eksponeerimisjärge oodanud teostest.
 
Tundmatu kunstnik
19. sajand
Tallinna vaade. Õli.
 
Täpselt ei oska öelda kus see maal Tallinnas maalitud on. Maalilt saab järeldada, et Tallinn kuulus maalimise ajal Vene võimu alla: esiplaanil oleva maja seinale on kirjutatud kirillitsas "Reval".
Maalil on näha ka rahva hulka, mis meenutab muusikuid, kes kannavad puna-sini-valge lippu. Mida see lipp tähendab ei oska öelda ega leidnud ka internetist vastet. Kuna ei ole teada, kes on selle maali autor siis ei saa ka öelda kas see on tema tippteos, prooviteos vms. Küll aga annab pilt aimu milline nägi välja 19. sajandi Tallinna vanalinn.
 
Aleksander Promet
Kratt. 1906. Õli.
 
Tegemist on maaliga, mis on sisult sünge. Maalil paistab olevat kujutatud kratti, kes oma omanikule varandust kogudes, surmab varanduse eelmise omaniku. Kratti on kujutatud kuke peaga, sügavmusta värvi kehaga. Kui selline pimedas vastu tuleks, siis oleks näha ainult tema silmi. Autor on üritanud kujutada kratti painjaliku olevusena, kes halastamatult täidab oma peremehe käsku. Kasutatud on tumedaid toone, et iseloomustada maali sünget sisu. Varjud paistavad tulevat krati pea ümber olevast valgusest. Teos tekitas minus kartust ja hirmu, eriti kui lahkasin selle sisu.
 
 
 
 


Fotorealism

Fotorealism
50 aastat hüperrealistlikku maali

14.05.2016
 
Fotorealismi on kunstižanr, mis hõlmab maalikunsti, joonistamist ja muud graafilist meediat , kus kunstnik tutvub fotoga ja siis üritab taasluua pilti võimalikult reaalsena teises keskkonnas (näiteks õlivärvidega lõuendile)
 
Fotorealistliku maali loomine on töömahukas protsess. Fotod projitseeritakse lõuendile  ja välja tuuakse ka pisimgi detail. Kasutades arvutul hulgal šabloone ja värvipihusteid, maalitakse fotost värvikirev suurendatud reproduktsioon. Realistlikud maalid, mis kujutasid tavalisi argiseid stseene ja üleloomulikus suuruses tarbekaupu, vastandusid traditsioonilistele formaatidele. Need, fotodel põhinevad kujutised, mis kanti lõuendile alusjoonestiku või diapositiiviaparaadi abil, äratasid kohe suurt tähelepanu.
 
Üllatusmoment, mille fotorealistlik maal vaatajas tekitab, pole fotorealismi ainus tunnusjoon. Maalid peegeldavad ühtlasi kunstniku visuaalset maailmataju ja ergutavad vaataja kujutlusvõimet. Fotorealismi kunstnike kolme põlvkonna jooksul kasvas see mõju käsikäes fototehnika arenguga samm-sammult veelgi.
 
Näituse kuraator: Otto Letze


Esimene põlvkond
 
Fotorealistide esimese põlvkonna hulka loetakse kaheksateist olulist kunstnikku, kes tegutsesid peamiselt Ameerika Ühendriikides.
Tom Blackwell, David Parrish, Ron Kleemann, Don Eddy, Ralph Goings ja John Salt maalisid meistrikult autosid ja mootorrattaid.
Richard McLean, Robert Cottingham, Richard Estes ja Robert Bechtle jäädvustasid vabaõhustseene, mis kandsid endas ameerikaliku argipäeva atmosfääri.
Jack Mendenhalli maalis peamiselt elutoa vaateid, samas kui Charles Bell, Audrey Flack ja Ben Schonzeit  kujutasid vaikelusid üleelusuurustes formaatides.
Chuck Close ja Franz Gertsch kujutasid töötavaid inimesi. John Kacere eelistas keskenduda naiskehale.
 
 
Audrey Flack
Kuninganna. 1976. Akrüül
 
 
Kuninganna on maali pealkirjas allegooriana, tähistades aja armutut möödumist ja ilu ja nooruse kadumist. Suur punane roos, kunstniku ja tema ema portreede kohal, närtsib peatselt. Mahlakas puuvili, mis varsti roiskub, ja tavapärased naiselikuse sümbolid (meigi potid ja peeglid) on vaid asjatud katsed peatada aja paratamatut mõju.
Maali vaadates köitis mind kõige enam, mida need esemed endas kujutavad. Mind üllatas esemete detailsus, nende läige ja varjud. Kaugelt vaadates ei saanud arugi, et tegemist on akrüül maaliga. Värvid on siin väga erksad ja -minu arvates- tõetruud.
Teine põlvkond
Fotorealismi pioneeridele järgnes 1980-1990. aastatel teine kunstnike põlvkond, kes jätkas esimese põlvkonna kunstilise väljendusviisi elluviimist. Liikumine kasvas rahvusvaheliseks ja sellega liitus järjest enam kunstnikke Euroopast. Fotorealism muutus seeläbi mitmekesisemaks ning välja arenes selgelt eristuv maailmavaade ja teemavalik. Erinevalt oma Ameerika kolleegidest eelistasid Euroopa kunstnikud aga jääda teemade kujutamisel neutraalseks. 
Kasutati samu tehnikaid, kuid muutusid objektide kujutamisviise. Tänu oma päritolule teistsugusest kultuuriruumist arendasid nad välja uued vaatenurgad ja viisid liikumise uuele tasemele.


Chuck Close
Autoportree. 1977. Ofort.
 
Olen toonud võrdluse Chuck Close loomingust. Vasakul on originaal pilt ning paremal ofort tehnikas jäljendatud teos. Taaskord, kaugelt vaadatuna tundus, et tegemist on digitaalfotoga, mida on arvutis muudetud, et see paistaks pikslisem. Lähedalt vaadates oli aga üllatus suur, kui nägin kuidas see teos on tegelikult tehtud. Mind paneb imestama kunstniku kannatus ja motivatsioon, et ta viitsis neid jooni ükshaaval teha.
 
 
Kolmas põlvkond
Kolmanda põlvkonna kunstnikud asusid kasutama digitaaltehnoloogiat. Nende loomingule on omased detailitäpsed kõrgresolutsiooniga kujutised, mis võivad aeg ajalt tekitada kahtluse, kas tegu on tõepoolest autentsete maalidega. 
Eesmärgiks on seatud oma kompositsooniliste ja tehniliste arenduste kaasamine žanrisse ning mitmekülgsete võimaluste leidmine maalide tõlgendamisel. 
Kuna teemad on endised, kerkibki maalide puhul esile nende enneolematult kõrgel tasemel keerukas ja peen teostus, mis on saavutatud tänu uutele tehnoloogiate tulekule ja mis toob fotorealismi uut põnevust. Kaasates uusi meediaid, on noortel kunstnikel piiramatud võimalused oma tööde loomisel ja filigraanseks lihvimisel.
Kolmanda põlvkonna kunśtnikud on saavutanud eesmärgi, mille poole esimene põlvkond pürgis. Kombineerides digitaalfotograafiat uute maalismistehnikatega, loovad nad maale, mis on sama realistlikud või vaat et isegi realistlikumad kui fotod.
 
David Parrish
Mullins. 2013. Õli
 
Taaskord peab ütlema, et maal on äärmiselt realistlik. Kui ei oleks öeldud, et tegemist on õlimaaliga, siis arvaksin kahtluseta, et minu ees on foto. Värvid on minu arvates väga tõetruud ja selged. Nii taust kui ka esiplaan on väga arusaadav. Peegeldused mootorrattal on selged nagu päriselus. All toodul pildil on näha kui kaugele kunstnik on detailidega läinud, maalides foto autori peegelduse mootorrattale.
 
 
 
Kokkuvõte
 
Fotorealism on väga huvitav ja äärmiselt üllatav kunstižanr. Kuidas need kunstnikud on jäljendanud fotosid on väga imetlusväärne. Kumu näitustest oli see minu kindel lemmik.